Ööliblikas, su tund on imeline...

Tere Sõbrakesed!

Viimane redisainitud jakk, mille "kapist välja" lasen, valmis sellel kevadel vahetult enne minu personaalnäituse avamist. Õigupoolest pidi näitusele välja saama üks vahva villane kevad-sügis mantel, millel öökullid seljal. Kuid pikk ja jahedapoolne kevad ei lubanud mul selle mantli kandjat mantlist välja tõsta. Ja kuna muuseum oli näituse tarvis mannekeen-torsod tellinud, oli kahju ühte tühjana seisma jätta. Seepärast tegin välk-tiiru paari üksildaste ja hüljatute riiete poodi ja sealt ma  leidsingi...

 

Olen alati teadnud, et minu puhul toimib mingi müstiline adrenaliini-fenomen. Mida vähem aega ja olulisem etteaste, seda suurema võimalus, et valmib midagi head :)

Jakk sai pagunite ja kettidega. Pagunid kinnituvad trukkidega ja on kergesti eemaldatavad. Seega saab vähese vaevaga lihtne kontori-pintsak pidulikuks jakiks ja taas vastupidi.

Seljal aplikatsiooni-tehnikas ööliblikas ja vööd kaunistavad mustad klaaspärlid.

Ööliblikas, su tung on imeline

    Ööliblikas, su tung on imeline.
    Sealt (siit) pole tagasiteed.
    Ööliblikas, su tund on imeline.
    Siit (sealt) pole tagasiteed ---
    teispoolsused mõlemad need.
    
    Nende klaaside taga on tuli,
    on valguse algus ja lõpp.
    Mina näen seda ammu juba,
    mina tean, see on Surma tuba,
    oo, ma tean, see on elutuba.
    Sinna tuppa! Ma pean, ma pean!
    
    Oma suuri must-valgeid tiibu
    kannan läbi aastate öö.
    Vastu akent, õnnetu, liibu!
    Sinna tahta --- su elutöö.
    Olen raske ja libisen alla.
    Jälle ründan ja vapustan.
    Selja taga on pimedad ajad.
    Surma valgus on see, mida vajad.
    
    Lambiklaasi kohale sooja
    lendab vapustav sõnumitooja.
    See on hommik. Meile ja mulle
    tuleb aeg, et lennata tulle;
    tuli surnuks puhada ise
    läbi elu nii imelise.

Jüri Üdi (1978) http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php