Thursday, March 26, 2020

Veel veidike sokiteraapiat ja muud.


On huvitav aeg.
Imelik, aga kuskil südamepõhjas või alateadvuses olin ma selleks juba ammu valmis.
Kummaline tunne, et päris sama moodi lõputult enam edasi ei venita. Aga venitas. Kuni viimase sekundini. Ja siis sai vana aeg otsa.
Ma arvan, et viimane pool aastat olen väga-väga soovinud sellelt kihutavalt rongilt maha astuda ja lasta rongil omasoodu edasi sõita. Aga ilma minuta. Liiga kiire. Liiga pealiskaudne. Liiga elu eitav. Kummaline ekshibitsionism ja illusioon selle vajalikkusest, et müüa ennast kui kaubamärki. Ennast müüa. Meeleheitlikult. Sellele vastureaktsioonina olen püüdnud viimased aastad aina enam pildilt kõrvale jääda. Loobuda enese oskuste ja veendumuste turustamisest. Ülistada vähem illusiooni, et ainult tarbides oled sa õnnelik. Aina rohkem tarbides. Sest ostetud õnn haihtub kiiresti. Ja oh imet. Kes tõeliselt vajab, see on leidnud minu kontakti ilma, et ma iga päev sotsiaalmeedias sellega lehvitanud oleks.
Võimalik, et just selle pöörasel kiirusel tormava rongi pärast on mul kadunud soov luua midagi uut. Liiga kaua.
Kuid, olen pöördunud tagasi juurte juurde ja hea meelega võtan teha mõne soovitud paari sokke. Sest sokkide kudumine on ja jääb heaks teraapiaks. Korraks aeg maha võtta. Sokk saab valmis täpselt silmus silmuse haaval. Seda ei saa teha kiiremini kui võimed ja oskused lubavad. See protsess on ehe. Silmus silmuse haaval. Sekka mõni tore triip soki ninasse.
Päris igast valminud paarist pole ma hakanud pilte tegema ja blogisse postitama. Aga see viimane paar sai vahva just selle lõnga pärast. Dolce Mohair. 60% tallemohäär. Üks selline kogemus nagu head raamatut lugedes, kui kuskil poole peal tunned, et kuratlikult hea on ja loeks ühe hingetõmbega lõpuni ja samas on juba ette nii kahju, et siis saab ju raamat läbi... :)




Kummalised ajad on saadetud selleks, et saaksime ärgata uuesti. Paremana. Selgemana. Puhtamana.
Ausamana iseenda jaoks.
Maailmaga võidu jooksmise aeg on läbi. Mitte keegi teine ei tule ega tee meid õnnelikumaks. Oleme vaid meie ise. Enda jaoks. Oma lähedaste jaoks. Maailm muutub väiksemaks. Vaiksemaks. Ja see on hästi. Isegi väga.

Hoidke ikka süda soe ja hing avatud.
T.





No comments:

Post a Comment